Ei mahu pähe

16. mai 2013

Toivo Tänavsuu tegevtoimetaja. See oli minu elu esimene kokkupuude noorte inimestega, kellest saavad ohvitserid, ja kooliga, kus nad selleks õpivad. Seekordse Riigikaitse ettevalmistamine viis mind Tartusse keerulise nimega kõrgkooli KVÕÜA (proovige seda lühendina hääldada!) ehk Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli, kust tegevväelased saavad bakalaureuse- ja magistrikraade sõjalises juhtimises. Vapustav energia ja vaimustus! Seda juba esmakursuslastel. Üks neist rääkis suure õhinaga, kuidas läheb suvel Ämari lennubaasi NATO rahvusvahelisele õppusele, lendama koos ameeriklastega nende uhketel sõjalennukitel. Teine ei jõua ära oodata, millal saab aasta-paari pärast mõnele Läänemerel seilavale sõjalaevale. Kolmas, maaväele keskendun...

Loe edasi

Kaitseväelane peab olema sotsiaalselt küps

16. mai 2013

Martin Herem kolonel, KVÜÕA ülema asetäitja. Mida kõrgemal on kaitseväelane oma karjääriredelil, seda keerulisemaid otsuseid tuleb tal vastu võtta. Professionaalseks ja elukutseliseks sõjaväelaseks saamisel mängivad suurt rolli mitmesugused asjaolud. Näiteks perekonna ja sõprade mõju on valikute tegemisel suurem kui keskkoolides õpetatava riigikaitseõpetuse mõju. Riigikaitseõpetuse eesmärk on kasvatada eneseteadlikku kodanikku, mitte sõjaväelast. See õppeaine võib viia sõjaväelase elukutse juurde, kuid selle ameti valinul peab olema ka saavutusvajadus. See omadus selekteerib inimesed, kes ei karda vastutust, sest ohvitseri tehtavate valikutega võib kaasneda oht paljudele inimestele ja riigi ressurssidele. Elukutselise kaitseväelase ameti kasuks otsu...

Loe edasi

Mis see mets on? Ja miks vesi mullitab, kui keeb?

16. mai 2013

Riigikaitseõpetuse välilaager on kui mitmekordne doos elu avastamise rõõme Eesti koolinoortele, kes oleksid justkui eile emaüsast väljunud. Toivo Tänavsuu Eesti Ekspress. Kas see on siis sõjaväeline kord? Kaitseväe masinad, koormaks 70 Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Mahtra gümnaasiumi õpilast koos välivarustusega, voorivad välilaagriplatsile Tallinna külje all Tugamanni veski naabruses plaanitust tund aega hiljem! “Vene temperament. Nad on esimest korda sellistes riietes,” põhjendab laagriülemast peastaabi allohvitser Kristo Pals, viidates noortele selga antud Rootsi päritolu lohvakale välivormile. Lasteaed see siin siiski pole. Kuniks noored jäävad autodesse – kõkutavad seal ja loobivad “bljääde” –, edastab Pals laagr...

Loe edasi

Ohvitseri ja allohvitseri karjäärisüsteem Eesti kaitseväes

16. mai 2013

Tegevväelase hüved ■Palka makstakse mitte ainult teenistuse, vaid ka õppimise eest. ■Tööandja eluruum, ümberasumise hüvitis. ■Tervishoiu, sh hambaravi ja ravimite hüvitis lisaks haigekassale. ■Tegevteenistuspension: 50% ametikoha palgaastmestiku keskmisest pärast vähemalt 20aastast staaži. ■Töövõimetuspension töövõime kaotuse korral teenistuses. ■Toitjakaotuspension perele kaitseväelase hukkumise korral. ■Soodsad sportimisvõimalused.

Loe edasi

Ohvitserid – miks ja mida nad õpivad?

16. mai 2013

Riigikaitse käis Tartus ja päris Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) põhikursuse (bakalaureuse) ja keskastmekursuse (magistri) õppuritelt nende õpingute, motiivide ja tuleviku kohta. “Soovin jätkata pataljoni staabis” Margus Sander (30) Kapten, keskastmekursuse 1. aasta kuulaja, läbis ajateenistuse Kuperjanovi pataljonis aspirandi ja rühmaülemana Ajateenistuses läbisin kõikvõimalikud kursused, mis läbida sai, sealhulgas nooremallohvitseri kursuse ning reservrühmaülemate kursuse. Siia kooli pürgijaid oli samast pataljonist päris palju: osa said sisse, teised mitte. Põhikursusel ja keskastmekursusel on tasemevahe. Üks puudutab rühma ja kompaniid, teine pataljoni ja brigaadi. Viimaste juhtimisel tuleb arvestada tunduvalt rohkemate muutujatega. Peab...

Loe edasi